Juba viimased paar aastat, umbes 20. juuli kandis, olen saand üheks õhtuks olla keegi teine. Mul on kaks sõbrannat, kes armastavad stiilipidusid. Sel aastal oli teemaks Bollywood, ja oh seda kidinat ja kädinat.
Miks mulle stiilipeod meeldivad?
Mul on selline tunne, et kui inimene pole näiteks riietatud nii nagu ta tavaliselt on oma igapäeva elus, siis ta kuidagi lubab endal eksida ja rumalusi teha ning kindlasti ka avab ennast rohkem. Kas te kujutate seda Bollywoodi pidu ette, kuskil Keila metsas, kus dekoratsioonid olid tasemel, värvilised tuled keerlesid, kohal oli kokk otse India restoranist ning kõik kisendasid (jah, mitte ei ümisenud vaid kisendasid) laulda mingis tundmatus keeles. Peol valitses üks suur India vaimustus.
Samas aga on eestlaste viha läinud "pagulaste" vastu nii suureks, et inimesed, kes on siin isegi 20 aastat elanud ja pärit Indiast, saavad sõimata, et nad on neegrid. Good job, Eesti.
Kuulame siiani ühistel üritustel seda vinget Bollywoodi stiilis muusikat ja peab ütlema, et inimesed lähevad väga elavaks ja pööraseks. Hallist hiirest saab tantsumammut.
Fotod Erlend Arras.
Kadi-Liis
Kommentaare ei ole
Postita kommentaar